Kreeka võlakergendus võib tulla mitmel moel

Kolmapäeval arutasid seda ühe alternatiivina euroala rahandusministeeriumide kõrged ametnikud. Kahepoolseid laene on Kreekale aastatel 2010–2011 antud ca 52,9 miljardi euro ulatuses.

ESM kaalub ka IMFi Kreekale antud laenude ülesostmist. IMFi laenude ülesostmine kujutab endast võlakergendust, ütles kolmapäeval Brüsselis Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

Bloombergi allikate sõnul oli kolmapäeval arutusel kolm võimalust – ESM ostab üles Kreekale antud kahepoolsed, laenud, ESM ostab üles IMFi laenud või pikendatakse veelgi Kreekale antud abilaenude maksetähtaegu ja alandatakse intressimäärasid. Kõik see oli tehniline diskussioon, mingeid otsuseid ei tehtud. Kreeka võlakergendust arutavad järgmisel nädalal rahandusministrid eurogrupi koosolekul.

IMF on välja pakkunud ka oma nägemuse, kuidas Kreeka võlakoormat kergendada – see tähendaks intresside ja laenumaksete edasilükkamist väga pikaks ajaks.

Rahandusministeeriumi kommentaar: Eelmise eurorühma järel lepiti kokku, et institutsioonid analüüsivad Kreeka võlakoormust tehniliselt. Praegu on laual erinevaid ettepanekuid, kuid pole tehtud ühtki otsust ja rahandusministrid pole seda veel arutanud. Eesti osalus ESMis ei muutu. Teoreetiliselt võiks mainitud võlgade ülesostmisega kasvada ESMi avatus Kreekaga seotud riskidele. ESMi omakapital on 700 miljardit eurot, Eesti osatähtsus sellest on 0,1847 protsenti.